Mida oodata
Rattatuuri käigus näeme järgmisi huvipunkte:
Laulasmaa Spa, küla ja rand
Laulasmaa on menukas suvituskoht juba alates 19. sajandist. 1950. aastal asuti sinna rajama ametiühingute puhkekodu, millest praeguseks on peale mitmeid omanikevahetusi ja renoveerimistöid välja kasvanud Laulasma Spa hotell. Seal ootavad külastajaid liivaluited, meri ja männid
Arvo Pärdi keskus
Arvo Pärt on helilooja, kelle looming on jätnud olulise jälje eesti muusikaajaloo kulgu. Tema auks rajatu 2018. aastal Laulasmaa metsaserva omanäoline avar keskus, kus võimalik tutvuda Arvo Pärdi loomingulise pärandiga erinevate arhiivimaterjalide, filmide , näituste ja haridusprogrammide abil.Keskuses on peale helilooja arhiivi veel raamatukogu, auditoorium, näituseala, õpperuumid, kontserdisaal ja kohvik. Keskuse juurde kuulub ka vaatetorn, millest avanevad vaated on elamus omaette.
Meremõisa rand ja telkimisala
Kaunis lõkkekohtade ja varjualustega mereääre puhkeala RMK ranniku matkarajal.
Keila-Joa Ministrite suvilarajoon
Keila-Joa ranna ja jõe vahel peidab end omanäoline suvilarajoon, mille rajamisega alustati 1934. aasta sügisel. “Loodusliselt võib valitsushoonete asukoha valiku pidada kõigiti õnnestunuks. See on Keila-Joa ilusam ja tähelepanuväärsem osa. Siin on paremad supelusvõimalused selges ja soojas jõevees ning puhta liivaga kaetud merekallastel,” kirjeldas ajaleht Vaba Maa juulis 1935. See oli tollase Eesti võimueliidi puhkepaik, kus suvilarõõme said nautida valitud ministrid. Privaatsus oli seal oluline- ala oli piiratud (ja on tänaseni) aedade ning muuliga, et kõrvalised pilgud ei pääseks ligi. Määrusega keelati isegi kallasrajal liikumine. aastatel soetasid sinna suvilad mitmed tuntud ärimehed ja poliitikategelased nagu Edgar Savisaar, Jaan Toots, Oliver Kruuda.
Keila-Joa mõisapark ja Keila juga
Keila-Joa alevik on nime saanud Keila jõel Põhja-Eesti panga astangult alla laskuva maalilise joa järgi. Keila juga on 6 m kõrge. Jõe kummalgi kaldal on vahelduva reljeefi ja kaunite vaadetega maastikupark, mis rajati siia koos uhke mõisahäärberiga 19. sajandil. Park kulgeb mööda jõekaldaid ning peidab endas ka kunagiste mõisnike matmispaika. Perekonnakalmistu asukoha valis välja Alexander von Benckendorff, kes oli ka sinna esimesena maetu.
Türisalu juga
Keila joast kõigest 2,5 km kaugusel, kauni Türisalu maastikukaitseala taga, asub teinegi, pisut väiksem, Türisalu juga. Eriliseks teeb selle joa see, et tegemist on kolmeastmelise joaga ja kuna need astangud paiknevad liivakihis, siis on need vee erosiooni tõttu pidevas muutumises. Juga toidab Türisalu oja, mis on suhteliselt veevaene ja kipub suvel kuivaks jääma. Seega kui on soov näha voolavat Türisalu juga, tuleb oma külastusaeg õigele ajale planeerida.
Keila-Joa loss
Mõisapargi südameks on ajalooline Keila-Joa loss. Lossi rajamisega tegi algust krahv Aleksander Benckendorff 1827. aastal. 1917. aastal rüüstasid lossi sõdurid. Hiljem mõis natsionaliseeriti. 1927. aastal läks loss Eesti valitsuse otsusega koos kõrvalhoonetega Eesti välisministeeriumi kasutusse. 1936. aastal alustas tööd kohalik elektrijaam. Teise maailmasõja ajal kasutati lossi nii punaarmee kui sakslaste poolt. Strateegiliselt soodsa asukoha tõttu oli seal ka saksa sõjaväeluure Abwehri kool. Nõukogude perioodil oli loss Nõukogude sõjaväelaste kasutuses. Pärast Eesti taasiseseisvumist läks loss jälle Eesti välisministeeriumile . 2010. aastal müüdi loss erakätesse ning seal algasid ulatuslikud renoveerimistööd, praeguseks on seal avatud hotell, restoran ja muuseum.
Lisavõimalused
Lisavõimalused paketi koostamiseks:
Toitlustus
* Matkasupp
* Laulasmaa Spa restoran Wicca
* Keila-Joa lossi restoran
Meelelahutus ja kultuur
*Arvo Pärdi keskuse külastus ja ekskursioon
* Keila-Joa lossi muuseum
Seminariruumid
* Arvo Pärdi keskuse seminariruumid
* Laulasmaa SPA seminariruumid
Saun ja lõõgastus:
* Laulasma SPA Vee- ja saunakeksuse külastus
Majutus
* Laulasma SPA hotell
* Keila-Joa loss
* Sambla talu kodumajutus
Lisategevused
* SUP-lauaga sõit Laulasmaa rannas
Arvustused
Tooteülevaateid veel ei ole.