Kihnu saaretuur

Telli tuur enda
valitud kuupäevaks

Tutvustus

Kutsume Teid avastama UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluvat Kihnu saart. Kihnu on Liivi lahe suurim saar, suuruselt seitsmendal kohal Eesti saarte hulgas. Oma 7 km-lise pikkuse ja 3,3 km-lise laiusega, sobib see saar ideaalselt ühepäevaseks jalgrattamatkaks. Kihnus on neli küla, kõik on huvitavad ja väärivad külastamist. Lemsi külas asub sadam, Säärekülas suuremad kauplused, Linakülas kirik, kalmistu ja koduloomuuseum, Rootsikülas majakas ja Kihnu Jõnnu mälestuskivi.
Saarelt leiab ka kaunid rannaniidud, rändrahnud ja muidugi toredad inimesed.
Vaata lähemalt “Mida oodata” rubriigist.

Matka on võimalik läbi viia kolmes variandis:
* osaleda meie plaanilisel giideeritud matkal kindlatel aegadel
* tellida gideeritud matk oma seltskonnale endale sobivaks ajaks (kuni 80 in)
* läbida rada iseseisevalt self-guided matkana järgides rada GPS-i abil (2-9 in)

Matk sisaldab:

  • Matkajuht/ self guided matka puhul elektrooniline matkajuht GPS
  • Elektriline Fatbike maastikuratas või maastikutõukeratas
  • Turvaline ja mugav Cube rattakiiver
  • Halvema ilma korral vihmakeep
  • Plaanilisel matkal kerge magus amps
  • Õhtumatkade puhul rattalamp

Matka alguspunkt: Kihnu sadam
Parkimine: Munalaiu sadama parklas
Kestvus: päev
Raja pikkus: 23 km
Kellele sobib? Kõigile alates 12 eluaastast /pikkusest al 155 cm. Sportlik ettevalmistus ei ole vajalik
Milline ratas? Elektrilise maastikujalgratas või elektriline maastikutõukeratas (tee valik broneerides)
Mida selga panna? Kinnised mugavad jalanõud ja kihiline ilmastikule vastav riietus

Mida oodata

Matka käigus näeme järgmisi huvipunkte:

  • Suaru sadam ja sadamaturg
    Suaru on Kihnu vanim sadam. Vanal ajal sadamat Kihnus ei olnud. Inimesi ja kaupa toimetati laevadelt randa paatidel ja hobustel. Sadamat hakati riigi rahadega Suaru maaninale ehitama alles 1936. a ning valmis see 1938. aasta augustis.
  • Nordi tee
    Nordi tee on mremeestele pühendatud sümboolne kividest tähis, kus kivimürakad sümboliseerivad meresõitjate üht teejuhti, Väikest Vankrit.
  • Lohu käsitööpood
    Vanimat käsitööpoodi Kihnus peavad Lohu talu perenaised, kõik pakutav on ehe Kihnu näputöö. Lisaks on õuele sisse seatud talukohvik, kus kohvi või tee kõrvale kohapeal küpsetatud pirukat ja kooki saab nautida.
  • Vana tuletõrjedepoo
    vana tuletõrjedepoo on ehitatud 1960ndatel ühiskondlikus korras pärast seda, kui saarele oli toodud esimene tuletõrjeauto ZIS-5. Sellest ajast kuni sajandivahetuseni juhtis Kihnu tuletõrjet Jaan Joala Kaevandu talust.
    2009. a kolis päästekomando uude  tehnokeskuse ruumidesse.
  • Jõnnu kivi
    Mälestuskivi Kihnu Jõnnule ehk laevakapten Enn Uuetoale tähistab legendaarse metskapteni sünni- ja kodukohta.
  • Kihnu tuletorn
    Kihnu tuletorn ehk puaek asub saare kõige lõunapoolsemas tipus Pitkänä ninäl. Tuletorn toodi siia 1864. aastal osadeks lahti monteerituna Inglismaalt ja pandi kohapeal uuesti kokku. Alates 2013. aastast on torn külalistele jälle avatud ja inimesed pääsevad üles kaunist vaadet imetlema.
  • Kanala
    Pärast majaka hooldemeeskonna lahkumist Kihnust kohendati nende eluasemeks olnud sõjaväeosa kanalaks.
  • Metsamaa pärimustalu
    20. sajandist pärinevas traditsioonilises Kihnu talukompleksis on elamu, ait, saun-väliköök ja kelder. Talus eksponeeritakse Kihnule omaseid majapidamisriistu, rahvariideid ja käsitööd.
  • Lülle mägi
    Tegemist on Kihnu vägimehe Lülle Lülli kodukohaga.
  • Vana rahvamaja plats
    II Maailmasõja järel hakati Kihnus ehitama esimest rahvamaja, mis valmis 1950. 1957.aastani tantsiti rahvamajas petrooleumi-lampide valgel, siis jõudis saarele elektrivool. Vana rahvamaja koos selles asunud raamatu- ja vanavarakoguga põles maani maha 1999. aasta septembris.
  • Rahvamaja
    2001 aastast tegutsev Kihnu uus rahvamaja
  • Kirik
  • Luterlus jõudis Kihnu rootsi ajal, 17. sajandil. 1624. aastal ehitati saare keskele puukirik. 1784. aastal rajati selle asemele praegune kivist kirikuhoone.
  • Muuseum
    Endises koolimajas asuv muuseum tutvustab kihnu pärimuskultuuri
  • Suarõ ninä
    Suarõ ninä on ajalooline kohanimi saare läänekaldal. See oli Linaküla meeste suurte räimepaatide randumise koht.
  • Liiva-aa kivi
    Suurim rändrahn Kihnus, mille all elavad legendi kohaselt maa-alused. Looduskaitsealuse kivimüraka ümbermõõt on 9,78 m ja kõrgus 2,44 m.
  • Mõisa-aseme pärnad
    Vanast Kihnu riigimõisa meenutavad põlised pärnad.
  • Kihnu kalmistu
  • Kihnu Jõnni haud
    Kuulsa metskapten Kihnu Jõnni viimane puhkepaik
  • Sigatsuaru sadam
    Sadama Kihnu põhjaosas Säärekülas.
  • Kihnu lennuväli
  • Esimene lennuk maandus Kihnus 1953. aastal ning tekitas saarerahva seas suurt elevust. Esmalt saare läänerannikul Linakülas olnud lennuväli toodi 1968. aastal üle Säärekülla saare põhjaosas.
  • Suitsutsehh
    Kala väärindamiseks ning naisperele töökohtade loomiseks ehitati 1960ndate lõpus saarele suitsutsehh.
  • Vana jõujaam
    Elekter jõudis Kihnu kodudesse 1957. aasta lõpus ja seda toodeti diiselelenergia jaamas. Praeguseks on mandriga kaabliühendus.

Lisavõimalused

Korraldame rõõmuga ka sündmuse täislahenduse. Lisavõimalused rattatuuri juurde:

Toitlustus
* Matkasupp
*Kihnu Gurmee elamustoitlustus
*Kurase kohvik
*Roosiaia talupood-suvekohvik
*Rannametsa talu kodukohvik

* Kiire turgutusampsu saab ka kohalikust kauplusest

Meelelahutus ja kultuur
*Kihnu muuseumi külastus
*Metsamaa pärimustalu külastus

Saun ja lõõgastus:
*Nuki talu kodumajutus ja saun
*Nurga talu majutus ja suitsusaun

Majutus
*Kihnu sadama öömaja
*Rock City puhkemaja
*Kaalu puhkemaja
*Tolli turismitalu
*Kihnu külalistemaja
*Palju erinevaid kodumajutuse variante

Seminar
*Kihnu Kaluri seminariruum sadama öömajas

Kaart

Galerii

Arvustused

Tooteülevaateid veel ei ole.

Ole esimene, kes hindab toodet “Kihnu saaretuur”

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga